Kuidas patendi monopolid ikkagi tegelikult töötavad, väljaspool muinasjutumaad

15 03 2012

Originaal: Rick Falkvinge – How Patent Monopolies Work In Reality, Outside Of Fairytale Land

[Vahepeal oli raske tõlkida, seega üritasin asja lihtsalt aimata. Mõned sõnad olen juurde ka pannud, et tekst oleks hoomatavam.]

———————————————————————————————————————————————————-

On liikumas mingi muinasjutt kuidas üks vaene, üksik leiutaja on võimeline tulema mingi suurepärase asja peale, siis ta registreerib sellele patendi, ja saab meeletult rikkaks läbi patendi monopoli. Nagu kõik muinasjutud, on need ilusad jutud, aga siiski kõigest muinasjutud. Tegelikkuses, patendi monopolide süsteem kindlustab, et ükski segav leiutaja või leiutis ei saaks ohustada praegust suurettevõttet kasvõi kõige vähemalgi määral. Las ma kirjeldan, kuidas see süsteem tegelikkuses töötab.

Oletame, et sa oled leiutanud uue ja vapustava mutrivõtme. Tavaliselt, et sellisele ideele tulla, oled sa lõpetanud kooli ja õppinud kõvasti mehaanilisi teadmisi, mis olid avastatud juba enne sind. Aga siiski, lähme edasi selle müüdiga iseseisvast ja üksikust leiutajast. Nii et sa oled üksik vaene geeniusest leiutaja, töötad halva ventilatsiooniga tumedas keldris.

Niisiis, sa tahad patenti, või siis patendi monopoli sellele mutrivõtmele. (Patentidele vihjatakse tavaliselt kui ainuõigusele (exclusive rights). Kui tõlkida see “juristidekeel” hoovatavamasse keelde, siis igapäevakeeles on ainuõigused monopol, ja seda väljendit ma kasutangi.)

Esimene šokk tuleb siis, kui sa näed “lotopileti” hinda. Et ainult taodelda patendi monopoli Euroopas, tuleb keskmiselt tasuda 50000 eurot. Kas sul oli selline summa seal halvas olukorras olevas keldris? Kui nii, siis miks sa kutsud ennast vaeseks, ja miks sa üldse elasid seal keldris? See on esimeseks barjääriks, et ainult praegused rikkad korportasioonid
suudavad lubada endale patendi monopole ja kasutada neid rahapuuduses vaevlevate uute ettevõtete vastu.

Aga oletame, et sul äkki võluväel on see 50000 eurot olemas, mille sa saaksid kulutada selle patendi taotlusele. Oletame, et su patendi monopol kiidetakse heaks ja see antaksegi sulle (mis samas on sama ebatõenäoline kui lotovõit, ja samamoodi teaduslikult ettehoomatav).

Ja mis siis juhtub?

Midagi. Suurt mitte midagi.

Välja arvatud, et mingi firma, näiteks Bengalis asuv SinghCorp võib äkki lihtsalt alustada sinu mutrivõtmete suurtootmist. Mitte et nad maksaksid sulle midagi. Või ime, kui nad sulle isegi midagi ütlevad sellest. Sa pead ise oma jõududega välja uurima, mis toimub sellel ähmasel turul, mis asub hoopis teisel mandril.

Oletades, et sa tõesti saad teada kõik, mis teoksil ja sa võtad ühendust selle SinghCorp’iga ja nõuad endale litsentsitasusid ja kahjutasu, satud sa lihtsalt naerualuseks. “Ja mida sa siis plaanid teha?” nad vastavad.

Siit ilmnebki järgmine šokk ja me näeme, kui ebaõiglane see süsteem on. See on hea vaid suurtele korporatsioonidele ja tegijatele, samas konkurentsivõimeliste leiutiste ja leiutajate suhtes on see täiesti ebaõiglane. Sinu ainuke võimalus oleks kaevata SinghCorp kahjutasude nõudmiseks kohtusse. Sa võid võita, võid ka kaotada; see on täiesti mündiviske situatsioon, võib minna nii ja naa. Siinkohal sa avastad, et patendi monopoli kohtuprotsess maksab keskmiselt mõlemale poolele neli miljonit dollarit.

Ja mõelgem, sa oled vaene üksik geenius, kes töötab taskulambiga keldris.

Aga oletame, et sa jõuad nii kaugele sel muinasjutumaal ja sa kuidagi saad endale lubada selle SinghCorp’i kohtusse kaebamist selle eest, et ta rikkus sinu patendi monopoli õigusi sellele mutrivõtmele, ja oletame, et sa leiadki nagu nõiaväel selle neli miljonit dollarit. (Kas sa ikka arvad, et “vaene ja geeniusest leiutaja” kõlab siin sobivana?)

Kohe kui sa algatad selle SinghCorp’i vastu kohtuasja, nad vastavad sulle samaga, otsides oma portfooliost viis või kümme patenti, mida sina oled väidetavalt rikkunud. See ei pea isegi tõsi olema – sa pead tõestama kohtus, et see pole tõsi. Nüüd sa oled positsioonis, kus sa pead kaitsma ennast viie võie kümne patendi monopoli kohtuasja vastu, iga kohtuasi maksab keskmiselt viis miljonit dollarit.

Kas sa ikka arvad, et see [patendid] on midagi sellist, mis kaitseb vaeseid ja üksikuid leiutajaid?

Kui sul on õnne, ohtralt õnne, siis sa võid lihtsalt kaotada oma patendi monopoli sellele mutrivõtmele ja kümme aastat (!) oma elust, mis maeti bürokraatia ja juristide alla.

Patendi monopolid tõkestavad innovatsiooni. See on süsteem, mis töötab uute leiutiste loomise vastu, et kaitsta praegusid suurkorporatsioone aggressiivsete, innovatiivsete, uuenduslike ja konkureerivate uute ettevõtete eest. See annab loa suurtele korporatsioonidele põrmustada uusi konkureerivaid ettevõtteid kohtus, selle asemel, et konkureerida nende toodete ja teenustega.

Mõned patendi monopoli süsteemi kaitsjad väidavad seda süsteemi kaitstes, et riskikapitali ei investeerita nendesse ettevõtetesse, kellel ei ole patendi monopole. Need kes midagi sellist väidavad, nendel on tavaliselt suured huvid selles süsteemis mängus: tavaliselt kuuled sa selliseid väiteid kas Ameerika Ühendriikide saatkondadest või patendi juristidelt.

Samas riskikapitalistid ise aga vihkavad seda patendi süsteemi kõigest väest ja kutsuvad seda kui vähiks majanduses (ingl k), ja ütlevad midagi sellist nagu: “Ma ei saa aru, miks meie valitsus lubab sellisel jamal üldse edasi kesta.”

Just praegu on õige aeg, et likvideerida see tsunfti-aegne jäledus, ning alustada jälle ja uuesti innovatsiooni propageerimist.

Vaata ka “Kümme müüti patentidest” (ingl k) ja “Alternatiiv farmatseutilistele patentidele” (ingl k).

Advertisements

Actions

Information

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s




%d bloggers like this: